?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны
eluaasta <+'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> арӧс
♦
kui palju sul eluaastaid on? кымын арӧс тэныд?;
keskmistes eluaastates mees шӧр арлыда мужичӧй
jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина
kaasa <k'aasa adv> сьӧрысь; ühes, seltsis, koos -кӧд тшӧтш
♦
tulen teiega kaasa муна тіянкӧд тшӧтш;
võta asjad kaasa босьт кӧлуйтӧ сьӧрсьыд;
üks muutus toob kaasa teise ӧти вежсьӧм кыскӧ мӧдӧс;
sul on raske, tunnen kaasa тэныд сьӧкыд, меным жаль
kava <kava kava kava k'avva, kava[de kava[sid & kav/u 17 s> kavatsus план, дум; programm, plaan программа
♦
päevakava лунся план;
õppekava велӧдчан программа;
mis sul täna kavas on? кутшӧм тэнад талун планыд?
kerge <k'erge k'erge k'erge[t -, k'erge[te k'erge[id 01 adj> кокни, кокньыд
♦
sulgkerge гӧн кодь кокни;
kerge muusika кокни музыка;
kerge tuul небыд тӧвру;
sul on kerge ütelda тэныд кокни шунытӧ;
elab kerget elu тӧждысьтӧг олӧ
lust <l'ust lusti l'usti l'usti, l'usti[de l'usti[sid & l'ust/e 22 s>
1. lõbu гаж; mõnu лӧсьыд; rõõm нимкодь
♦
elulust олӧм гаж;
kihutada on lausa lust тӧвзьыны зэв лӧсьыд;
lust vaadata, kuidas töö edeneb нимкодь видзӧдны, кыдзи уджыс ладмӧ
2. himu, tahtmine окота, кӧсйӧм, кыскӧм
♦
töölust уджавны кӧсйӧм;
vihmase ilmaga pole [suuremat v erilist] lusti jalutama minna зэранад оз ёна кыскы гуляйтны;
eks sa mine, kui sul lusti on мун, инӧ, кӧсъян кӧ
mahti <m'ahti adv> ajalise võimaluse väljendamisel кад лоны; eituse puhul некор
♦
ei olnud mahti puhata некор вӧлі шойччыны;
on sul natuke mahti minuga rääkida? эм тэнад кадыд мекӧд сёрнитыштны?
maru1 <maru adv; maru maru maru m'arru, maru[de maru[sid 17 adj>
1. adv kõnek väga, hirmus, tohutult страсьт, адӧй
♦
maru põnev film страсьт интереснӧй фильм;
ta oli maru äkiline mees сійӧ вӧлі адӧй чирмӧг мужичӧй
2. adj kõnek tore, vahva зэв бур, класснӧй
♦
ta on täitsa maru poiss сійӧ класснӧй зон;
see on sul maru mõte! тайӧ тэнад зэв бур мӧвп!
olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі
paistma <p'aist[ma p'aist[a paista[b paiste[tud, p'aist[is p'aist[ke 34 v>
1. valgust, soojust kiirgama югъявны
♦
päike paistab heledalt шондіыс яръюгыда югъялӧ;
päike paistab silma шондіыс синмӧс ёрӧ
2. näha, nähtav olema тыдавны
♦
siit maja ei paista тасянь керкаыс оз тыдав;
vesi on nii selge, et põhi paistab ваыс сэтшӧм сӧдз, мый весиг пыдӧсыс тыдалӧ
3. näima кажитчыны
♦
mulle paistab, et sul on õigus меным кажитчӧ, мый тэ прав
pere <pere pere pere[t p'erre, pere[de pere[sid 16 s> ühte leibkonda kuuluvad inimesed семъя, котыр
♦
kolmeliikmeline pere куим морта семъя;
kui palju sul peret on? ыджыд-ӧ котырыд?
tahtmine <t'ahtmine t'ahtmise t'ahtmis[t t'ahtmis[se, t'ahtmis[te t'ahtmis/i & t'ahtmise[id 12 & 10? s> soov кӧсйӧм, окота, окотитӧм
♦
tahtmine magada узьны кӧсйӧм, ун локтӧм;
mul pole tahtmist lugeda меным абу окота лыддьысьны;
ta ei saanud parimagi tahtmise juures v parimalgi tahtmisel aidata сійӧ эз вермы отсавны, кӧть и ёна кӧсйис;
sündigu sinu tahtmine! мед лоас тэ ног!;
mis tahtmine on sul sinna minna! и окота тэныд сэтчӧ мунны!
vabandus <vabandus vabanduse vabandus[t vabandus[se, vabandus[te vabandus/i 11 s>
1. andestus прӧща
♦
[palun] vabandust, et hiljaks jäin кора сёрмӧмысь прӧща
2. õigustus посйысьӧм
♦
mis sul enda vabanduseks öelda on? кыдзи тэ ӧні посйысян?
vahest <vahest adv> ehk, võib-olla гашкӧ
♦
vahest tuleb ta täna? гашкӧ, сійӧ талун локтас?;
vahest on sul kõht tühi? гашкӧ, тэнад кынӧмыд сюмалӧ?;
vahest aitab juba! гашкӧ, тырмас нин!
viga <viga v'ea viga -, viga[de viga[sid & vig/u 18 s>
1. eksimus reegli, normi vms vastu ӧшыбка, сорсьӧм
♦
arvutusviga арталігӧн сорсьӧм;
grammatikaviga грамматика ӧшыбка;
vigade analüüs ӧшыбка анализ, ӧшыбка видлалӧм;
kardab vigu teha полӧ сорсьыны
2. rike, häire, tõrge торксьӧм; haigus, tõbi, häda висьӧм, тырмытӧмтор; üldisemalt: vigastus, kahjustus дой
♦
kehaviga вир-яйын тырмытӧмтор;
südameviga сьӧлӧм висьӧм;
viga mootoris моторыс торксьӧма
3. puudus, puudujääk, häda тырмытӧмтор
♦
igal inimesel on oma[d] head ja vead быд мортлӧн эм бурыс и тырмытӧмторйыс;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
pole viga, varsti harjud ära нинӧм, регыд велалан
4. midagi põhjustav asjaolu v tegur
♦
sinu oma viga, kui hakkama ei saa ачыд мыжа, он кӧ сяммы;
viga on minus endas помкаыс меын
võib-olla <+'olla adv> ehk, vahest гашкӧ, вермас лоны
♦
võib-olla on sul õigus гашкӧ, тэ прав
